TALLINNA MEDITSIINIKOOL.
REFERAAT.
EMBRÜOLOOGIA
EMBRÜO ARENG.
Koostaja: TUULI MURUMAA.
TALLINN
1996
Embrüoloogia (<kr.), bioloogiateadus, mis käsitleb põhiliselt ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka selle eelnevat ja järgnevat järku. Embrüoloogia rajajad on Hippokrates ja Aristoteles: nad tundsid huvi inimese loote arengu vastu ja võrdlesid teda loomade, eriti kana embrüo arenguga. Alates 17.saj. on teada embrüoloogia valdkonda kuuluvaid avastusi: W. Harvey tõestas 1651, et kõik loomad arenevad munast, R. de Graaf avastas 1672 nn. Graafi põiekesed, A. von Leeuwenhoek ja L. Hamm avastasid 1677 spermiumid. Omaette teaduseks kujunes embrüoloogia 18.saj. teisel ja 19.saj. esimesel poolel seoses C. F. Wolffi ja K. E. von Baeri uurimustega.
Embrüoloogia (<kr.), looteline, embrüosse e. lootesse puutuv. Embrüo arenemine- embrüo arenemine muna- või lootekestadest vabanemiseni. Ülekantud algelises seisundis olev.
Üksikindiviidi arenemine e. ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks e. embrüonaalseks e. üsasiseseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks e. postembrüonaalseks e. üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. Üsasiseseks nim. arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn. provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.
Primaatidele ja eriti inimesele on iseloomulik looteväliste provisoorsete elundite - lootekestade- varajane ja kiire väljakujunemine. See tagab lootele, mille kujunemine on algul nagu tagaplaanile surutud, võimalused edaspidiseks kiireks arenemiseks.
Munaraku viljastumine e. fertilisatsioon toimub reeglina munajuha ampullaarosas. Viljastumiseks nim. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga. Sellest võtavad osa munarakk e. ovotsüüt, isassugurakk e. spermatosoid. Spermatosoidid on liikumisvõimelised viburiga rakud. Sugurakud ühinevad inimese kehaõõnes.
Pilt 2 Viljastamine.
Spermatosoidid ümbritsevad munarakku, kuid viljastab siiski ainult üks. Oma iseloomult on sugurakud e. gameedid kehavõõrad rakud. Munaraku ja seemneraku ühinemisel tekib uus organism - sügoot, mis on üherakuline.
Edasisel embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogseil eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine- sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon- idulehtede ja telgorganite kujunemine; 3) histo- ja organogenees - kudede ja definitiivsete elundite kujunemine.
Sügoot jaguneb (“lõigustub”) kaheks tütar- blastomeeriks, mis omakorda jagunevad uuteks blastomeerideks.
Pilt 3 Blastomeer.
See toimub munajuhas, sel ajal kui arenev loode liigub emaka suunas
Pilt 4 Kaldpooldumine e. mitoos.
.
Lõigustusjagunemiste tõttu, mis sisuliselt on tavalised kaldpooldumised e. mitoosid, muutub loode lõigustusrakkude kerajaks kogumikuks - moorulaks (meenutab marjakobarat ).
Pilt 5
Pilt 6 Moorula.
Loode jõuab emakasse esimese arengunädala lõpul ja paikneb seal algul vabalt. Seejärel kujuneb moorulas õõs ja sinna koguneb vedel sisaldis ; moodustis omandab põiekese kuju ning teda nim. nüüd blastotsüstiks (kr. blastos - idu, alge; kystis - põis). Loode jõuab emaka õõnde moorula või juba blastotsüsti staadiumis.
Väiksemad blastomeerid paljunevad kiiremini ja moodustavad blastotsüsti ümbritseva ühekihilise toitelehe e. trofoplasti, ülejäänud blastomeerid on blastotsüsti õõnt täitva vedeliku poolt surutud ühele poolusele ja moodustavad idusõlme e. embrüoblasti. Trofoblast e. toiteleht koosneb ühest väikeste rakkude kihist, mis ümbritsedes blastotsüsti õõnt, on selle kestaks. Embrüoblast e. idusõlm kujutab endast suurte rakkude kogumit, mis liibub trofoblastile seestpoolt. 7. (8.) päeval pärast viljastumist astub blastotsüst otsesesse kontakti emaka limaskestaga ning trofoblasti proteolüütiliste fermentide varal tungib selle sisse. Seda nim. implantatsiooniks. Trofoblast muutub kiiresti kahekihiliseks: sisemine kiht säilitab rakulise ehituse, koosnedes ühest kihist - tsütotrofoblastist, välimine muutub seevastu paljutuumaliseks tsütoplasmamassiks, sümplastiks, mida nim. süntsüütiotroblastik. Lõigustumisstaadium jõuabki lõpule emakaõõnes, kus kuuendal raseduspäeval lõpeb blastotsüsti moodustumine. 2. 3. päeva lõpuks, arvestades implatatsiooni, idulane sisestub täielikult emaka limaskesta. Viimase kohevaks ja veelduma muutunud koed on selles staadiumis idulase toitekeskkonnaks. Moodustub kõldkest e. koorion.
Gastrulatsiooniks nim. embrüoblasti muutumist looteks, mis koosneb juba kolmest lootelehest : välimine - ektoderm, sisemine - endoterm, keskmine - mesoderm, samal ajal pannakse alus looteväliste elundite algmetele. Selle esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise e. delaminatsiooni teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Seejärel moodustub embrüoblasti õõs - amnioniõõs, mida piiravad idusõlme rakud orienteeruvad epiteelitaolise kattena moodustades ektodermi. Idusõlme perifeerias paiknevad rakud hakkavad vohama ja moodustavad lootevälise mesodermi, mis diferentseerub kiiresti mesenhüümiks ja katab trofoblasti lootelise sidekoena. Trofoblast koos mesenhüümiga moodustab kõldkesta e. koorioni, mis hilisemas arenemisjärgus võtab osa platsenta e. emakoogi moodustamisest. 9. - 14. arenemispäeval arenevad välja kaks teineteise vastas olevat põit - amnionipõis ja rebupõis. Rebupõie lae tagumises osas sopistub välja kusekott e. allantois, mis hiljem kujuneb ümber nabaväädiks. Mõlema põie osad moodustavad lootekilbi, mille materjal kasutatakse hiljem ära loote keha moodustamisel.
Pilt 7 19-päevane embrüo.
Gastrulatsiooni lõppfaasis toimub mesodermi formeerumine.
Pilt 8 22-päevane embrüo.
Selle etapiga kaasneb loote intensiivne kasvamine pikisuunas ning kujunevad tema pea - ja sabapoolne osa. Kujunevad nn. telgelundite - seljakeeliku e. korda ja neuraaltoru algmed. Seljakeelik kujutab endast pikisuunalist vääti, mis kasvab välja primitiivpõiest ja tungib ektodermi alla. lootekilbi tagumises osas moodustub rakkudest tihknenud väät - primitiivjutt ja selle eesmises osas primitiivsõlm. Neuraaltoru algmeks on neuraalplaat, moodustab seljakeelikuga külgnevatest ektodermi rakkudest. Seljakeelik saavutab maksimaalse arenguastme 4. nädalal ja võtab idulase kehas tsentraalse, telgmise asendi.
Pilt 9 26-päevane embrüo.
Tema ümber kujunevad hiljem lülid, ise ta taandareneb. Neuraaltoru on pea - ja seljaaju algmeks.
Idulase ülejäänud ektoderm moodustab naha ektodermi, millest areneb naha epiteel, suu - ja ninaõõne limaskesta epiteel. Idulase keha eraldumine lootevälistest elunditest algab 3. nädala lõpul ja see toimub nn. kere voldi moodustumise teel. Samaaegselt asetub idulase keha amnioniõõnde, kus toimubki tema edasine arenemine. Amnioniõõs järk - järgult suureneb, tema sein läheneb koorionile, rebukott taandareneb.
Idulehtede ja telgorganite kompleksi kujunemisega lõpeb loote varajane areng ja järgneb uus arenguetapp.
3) Histo- ja organogenees.
Alguse aeg varieerub. Kuni sündimiseni asetseb loode lootevedelikuga täidetud lootepõies, olles nabaväädi ja platsenta kaudu ühenduses ema organismiga. Lootepõie sein koosneb mitmest kihist. Sisemine kiht on veekest e. amnion, millele järgneb kõldkest e. koorion. Väljastpoolt katab lootepõit emaka limaskesta osa - varikest. Nabaväädiga ühenduses olev koorioni osa ja emaka muutunud limaskest - basaalne irdkest - moodustavad emakoogi e. platsenta. Platsentas koorioni hattudes jätkub nabaväädi veresoonte kapillaaristik. Koorioni hatud on ümbritsetud ema verega täidetud ruumidega. Hattude seina kaudu toimub loote ja ema vere vahel ainevahetus - loote toitumine, hingamine, jääkainete äraandmine. Lootepõis rebeneb sünnituse algul ja eraldub koos platsentaga päramistena varsti pärast lapse sündi.
Organismi kõik koed ja järelikult kõik elundid on kolme idulehe ning lootelise mesenhüümi tuletised. Ektodermist areneb närvisüsteem, naha, suu - ning ninaõõne limaskesta epiteel, seedenäärmete ja osa sisenõrenäärmete epiteel ; mesodermist kujunevad skeleti vöötlihased, serooskelmete epiteeli (mesoteel), kuse - ja osa suguelundite epiteel; mesenhüümist on pärit kõik sidekoe liigid, kaasa arvatud kõhr - ja luukude, silelihaskude, südamelihaskude ja soonte endoteel.
Kaheksanda rasedusnädala lõpuks on lootel olemas kõikide elundite algmed. On kujunenud ka kehaosad - pea, kere, jäsemete algmed ja loode omandab inimesele iseloomuliku konfiguratsiooni. Kahekuist idulast nim. looteks.
Pilt 10 Loode.
Looteline e. embrüonaalne e. üsasisene periood vältab ligikaudu 32 nädalat (3. - 10. raseduskuud ). Selle aja vältel toimub üheaegselt elundite funktsionaalse diferentseerumisega loote mõõtmete ja massi suurenemine. Kahekuise loote pikkus on keskmiselt 30 - 35 mm, mass umbes 4 g, kolmandal kuul on need näitajad vastavalt 8 -9 cm ja 20 - 25 g, viiendal kuul 25 cm ja 280 - 300 g, seitsmendal kuul 35 cm ja 1000 - 1200 g, üheksandal kuul 45 cm ja 2400 - 2500 g. Üsasisese perioodi lõpuks on loode 50 cm pikkune ning kaalub 3200 - 3400 g ; selleks ajaks on ta valminud ja võimeline üsaväliseks eluks.
Pilt 11 Loode.
KASUTATUD KIRJANDUS :