1680-ndatel aastatel tekkisid Eestis rahvakoolid. Nende asutamiseks oli maapäeva erikorraldus. Selle kohaselt pidid koolid loodama kirikute juurde ja koolmeistriks pidi saama köster. Köstrikoolid tegutsesid 19. sajandi alguseni ja olid enne küla- ja mõisakoolide tekkimist ainukesed talurahvale määratud koolid. 

Piirkonna esimene kool oli 167? asutatud Suure-Jaani köstrikool, kus 1688. aastal õppis 24 õpilast. Köstrikool oli palve-, laulu- ja lugemiskool. 

Huvitavalt on kooli vanus teada läbi trahviähvarduse, millega 1680-l aastal nõuti koolile oma hoone ehitamist. On teada ka see, et 1693. aastal oli koolimaja ehitamine pooleli. 

1690-te aastate näljahäda ja hilisem Põhjasõda häirisid tõsiselt kooli tööd, mistõttu õppetöö oli katkendlik. 

1741-1744 ehitati Suure-Jaani uus koolimaja 

1777.a. mainitakse esmakordselt Lahmuse külakooli. 

1782 ehitati uus koolimaja, kuna eelmine oli jäänud kitsaks. 

1785.a. oli kihelkonna 11 mõisas viis kooli. 

1786.a. mainitakse esmakordselt suitsutares asuvat Taevere (Kase) kooli. 

1798.a. asutati Kabila vallakool. 

Umbes 1800.a. on asutatud Lõhavere kool. 

1804. aastal anti välja koolistatuut. Selle nõudel tuli kihelkondadesse asutada uut tüüpi koolid, teise astme talurahvakoolid - kihelkonnakoolid, kus pidi õpetatama ka juba kirjutamist ja rehkendamist. Hiljem lisandus ka nootidest laulmine. 

Kihelkonnakoolimaja ehitati 1825. aastal Köleri tn. 1 ja oli üks esimesi Liivimaal. Õpetajaks sai köster ja organist Carl Heinrich Petsch. 

Umbes samal ajal asutati Rääka kool. 

1829.a. viidi Taevere valla 4-klassiline Kase algkool üleSuure-Jaani külje alla Kadaka talusse, kus see töötas kuni 1846.aastani. Selleks ajaks valmis Kase koolimaja (praegune Suure-Jaani vallamaja). Kase koolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, geomeetriat, loodusõpetust, maateadust, ajalugu, saksa keelt, laulmist, käsitööd, võimlemist ja usuõpetust. 

1838.a. mainitakse esmakordselt Ängi kooli. 

1838.a. asub Lahmuse kool selleks üüritud talumajas 

1849. aastal asutati Olustvere 2-klassiline kirikukihelkonnakool. 

1853. aastast tegeles Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetamisega Joosep Kapp. Peale tema surma 1894.a. sai kooli juhatajaks tema poeg Hans Kapp. Kihelkonnakool oli küla- või vallakoolist kõrgem. Selle kursus kestis kolm aastat ning selle kooli lõpetanud poisid said vallakooliõpetaja hariduse. 

1857. aastal valiti Joosep Kapp köstriks ja koolmeistriks. Tema lisas kooliõpetusse ajaloo, loodusõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatuse. Muusikaõpetusele kuulus eriline koht. 

1863.a. on Ängi koolis 10 õpilast. 

1874 ehitati Rääka kooli uus maja. 

Kooli ilmusid C.R. Jakobsoni lugemisraamatud. Joosep Kapp andis 1878 aastal välja geomeetriaõpiku. 1879.a. andis Joosep Kapp välja esimese eesti väikelaste kasvatamise õpiku "Eesti ema" 

1889.a. avati Kaansoo Mõisas Kaansoo vallakool 50 õpilase 1 õpetajaga. 

1891.a. avati Kaansoo veneusuliste kool ja luteriusuliste kool 

19. sajandi lõpul hakati kooli vastu võtma ka tütarlapsi. 1894.aastal oli Suure-Jaani kihelkonnakooli 78 õpilase hulgas 24 tüdrukut. 

1903.a. senine Kabila vallakool muudetakse Vastemõisa Ministeeriumikooliks. 

1905. aastal lubati avada emakeelseid erakoole ja õpetada kõikides koolides emakeelt esimesel kahel aastal 

1907.a. algab koolimaja ehitus Kildul ning 1909.a. alustab 6-klassiline Kildu Algkool. 

1909.a. Valmis Kildu Algkooli uus maja. 

1911.a. oli Suure-Jaani kihelkonnakoolis 111 õpilast, Vastemõisa ministeeriumikooli 191 õpilast, Olustvere "Tillu-Reinu" vallakoolis ja Taevere Kase koolis 95 õpilast. 

Kooliraamatukogud olid 11-l koolil. Neis oli kokku 1393 raamatut, sealhulgas 240 õpikuga. Suure-Jaani kihelkonnakooli raamatukogus oli 20 õpikut ja 48 juturaamatut. Suurim raamatukogu oli Vastemõisa oma 246 raamatuga. 

Peale esimest maailmasõda oli Suure-Jaanis 4-klassiline algkool asukohaga Köleri tn. 18 ja Suure-Jaani II astme algkool endise kihelkonnakooli järeltulijana. Kuni 1922. aastani juhatas seda Hans Kapp. 

1920-1929 maareformi ajal anti Olustvere, Lahmuse, Sürgavere, Sürgavere mõisahooned koolidele. Kehtestati emakeelne õpetus. Kujunes 6-klassiline tasuta kohustuslik algkool. 

1920.a. ühendatakse Kaansoo vallakool, veneusuliste kool ja luteriusuliste kool Kaansoo algkooliks. 

1921-1928 asus Suure-Jaani II astme algkool Lõhavere mõisas, kus ka lõpeb tema eksisteerimine. 

1921.a. sai Lahmuse kool 4-klassiliseks ning kool sai juurde teise õpetaja. 

1921 kolisid Lõhavere ja Kookla koolid Sürgavere mõisa härrastemajja, kus alustas õpinguid 108 õpilast. 

1922. Kaansoo algkool muutub 6-klassiliseks. 

1922. Lahmuse kool otsustatakse sulgeda. 

1923.a. Ühendatakse Kildu 6-kl algkool ja Kabila kool (Vastemõisa Ministeeriumikool) Kildu kooliks. 

Alates 1925.aastast kuni 1940. aastani töötas Suure-Jaani algkooli juhatajana Paul Kondas.Selles algkoolis oli 6 klassi ja 3 õpetajat. Kool oli pidevalt ruumipuuduses. Koolile eraldatud maad paiknesid teisel pool järve. 1935.aastal asutati sinna kooliaed, istutati puiestee ja kaevati tiik.
6-klassiliseks muutumisega 1925.-l aastal oli Suure-Jaani algkool sellega üheks esimeseks Eestis.

1926.a. asutati Lõhavere kodumajanduslik täienduskool tütarlastele, mille õppeaeg oli 2 aastat. 

1926.a. taasavatakse Lahmuse kool Lahmuse mõisa härrastemajas. 

1928.a. lõpetas tegutsemise Kase kool. 
 

1931. aastal anti välja uus algkoolide seadus, mille alusel algharidus oli emakeelne, 6-klassiline, maksuta ning kohustuslik kõigile vanuses 8-16 eluaastat. 

1939. aastal on Rääka koolis 1 õpetaja, 37 õpilast ning kool on 4-klassiline. 

1939.a. on Lõhavere tütarlaste täienduskoolis 52 õpilast ja 5 õpetajat. 

1938. aastal projekteeriti 3,5ha suurusele maa-alale Suure-Jaani kooli krunt.
1939.a. hakati kaevama uue koolihoone vundamendikraave ja juba 1940.a. sügiseks oli maja valmis. Koolis oli 7 klassi 4 klassikomplektiga ja 124 õpilast.Kooli juurde rajati liigirikas park ja tehti ujuvsild (nn. Kondase sild) üle Suure-Jaani paisjärve.
Praegu on see koolihoone algklasside majaks.

Usuõpetus kaotati koolis peale 1940. aasta juunipööret. 

1944.a. evakueeritakse Lahmuse kooli ruumidesse Lahmuse mõisas Tallinna Riiklik Konservatoorium. 

1944.a. Kildu kool muutub 7-klassiliseks nimega Kildu Mittetäielik Keskkool 

1947. suleti Lõhavere tütarlaste täienduskool 

1957-1958 suletakse Rääka kool 

1958-1959 ühendatakse Kildu Mittetäielik Keskkool riiklikku elektrivõrku. 

1961.a. valmis uus Suure-Jaani keskkoolihoone 

1962.a. muudetakse Kildu Mittetäielik Keskkool 8-klassiliseks. 

1968.a. muutub Lahmuse kool senisest 6-lt 8-klassiliseks. Koolis õpib umbes 100 õpilast ja õpetab 25 õpetajat. 

1970.a. suletakse Kaansoo algkool 

1971.a. aastast muutub Lahmuse kool erikooliks. 

1992.a. taasavatakse Kaansoo algkool nüüd juba Pärnu maakonna all 19 õpilase ja 4 klassiga