Suure-Jaani ja selle lähim ümbrus on olnud lapsepõlvemaaks Anton Hansen Tammsaare vanematele. Isa Peeter Hansen pärines Põhjaka külast Kolgioja talust, umbes 5 km Suure-Jaanist Vändra poole. Ema Ann Backhoff sündis samas Põhjaka külas Jüriõue talu sauniku peres. Mõlemad perekonnad olid haridus-ja kultuurilembesed. On teada, et Peeter Hansen on olnud Suure-Jaani kihelkonnakoolis Joosep Kapi õpilane. Hansenite noor abielupaar alustas oma teed Põhja-Tammsaare tallu Suur-Jaani lähistelt. 

...................................................................................................................... 

Rahvusliku ärkamisliikumise esimene puhang palvekirjaliikumine - leidis agaraid kaastöölisi ka Suure-Jaanis. Üheks kesksemaks kujuks oli köster Joosep Kapp. Teiseks oli Johann Köler, kelle isatalus peeti 1864. a. tähtis "Lubjasaare koosolek", kus otsustati lähetada keisri juurde saatkond palvekirjadega, mis sisaldasid rahva soove oma tulundusliku ja õigusliku seisundi parandamiseks.
Rahvusliku liikumise suunavaks teguriks oli Eesti Aleksandrikooli mõte. Selle organiseerimisel osales ka Joosep Kapp. Ta lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses ning oli Viljandi Põllumeeste Seltsi üks asutajaid. "Sakala" ilmumahakkamisel oli ta selle kaastööline. Nende rahvuslike ettevõtmiste kaudu oli J. Kapp kontaktis C. R. Jakobsoniga. Jakobsoni tee viis läbi Suure-Jaani. Vanaõuelt, Suure-Jaani Vändra maanteelt mõni kilomeeter enne Kaansood algab "Sakala" tee. See 12 km pikkune metsatee viib Kurgjale C. R. Jakobsoni talumuuseumi juurde. Seda teed kasutas Jakobson, kui ta sõitis Viljandisse ajalehte toimetama.

Muusika

 Laulu- ja mänguselts "Ilmatar" on olnud vaimse arengu kandjaks Suure-Jaanis 1887.a. aastast alates.Seltsi loomisest ja tegevusest on osa võtnud kõik siinsed tähtsamad kultuuritegelased, eesotsas Joosep Kapiga. Joosep Kapp asutas 1862. a. meeskoori, kellega käis 1869.a. esimesel üldlaulupeol ning 1971.a. pasunakoori, mille juhatajaks sai Reegoldi õpetaja J.Mein.
1890.aastal asutati seltsi juurde segakoor. 1891.aastal katsetati ka viiulikooriga. 1893. aastal peeti Enge mõisa pargis suur suvepidu, mille tarbeks ehitati lava ja pingid 400 kuulajale.
Pärast J.Kapi surma 1894. a. soikus seltsi tegevus. Uue hoo sai see 1902. aastal, kui seltsi esimeheks sai Hans Kapp. Samal aastal avati ka avalik raamatukogu.
1903. aastal peeti Suure-Jaanis kontsert, kus esinesid Artur Kapp, Mart Saar ja Juhan Aavik.
Suuremad muusikapäevad olid jaanipäeval 1905.a., kus esinesid "Ilmatari" sega- ja meeskoor, koorid Olustverest ja Aimlast, ka pasunakoorid.
1906. aastast korraldati kursusi ja seminare, ka kontserte. 1917. aastal muudeti Laulu- ja Mänguselts "Ilmatar" haridusseltsiks.
1919. aastal elustus "Ilmatari" tegevus taas. Innukalt tegutses näitering. 1928.a. õnnistati oma lipp. 1933. aastal tähistati Joosep Kapi 100. sünniaastapäeva.

Hans Kapp oli pikka aega "Ilmatari" laulujuhiks. Tema juhtimisel osaleti VI üldlaulupeol 1896. aastal. 1897. aastal laulis koori oktett Soome laulupeol. VIII üldlaulupeole 1923. aastal sõitis Suure-Jaanist kolm laulu- ja üks pasunakoor, kokku 135 laulja-mängijaga.
"Ilmatari" koor on tegutsenud vahelduvate tõusude ja mõõnadega tänaseni.
Kogu Suure-Jaani kultuurielu on kujunenud "Ilmatari" seltsi abil.

Muusika suurkujud

Mart Saar. Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M.Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides.
Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N.Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni.
Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas.
1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde.
Aastail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor.
Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares.
Mart Saar suri 28. oktoobril 1963.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
Helitöödest on kaalukaim vokaallooming: koori- ja soololaulud. "Leeloga" algavad kõik laulupeod.Teame "Hällilaulu", "Jaan läeb jaanitulele" jt..Ta on loonud ligi 130 klaveripala, umbes 140 soololaulu ja üle 300 koorilaulu, mis kuuluvad eesti rahvusliku muusikakultuuri raudvarasse.

Julius Vaks sündis 16. oktoobril 1893.a. Tartus. 1917.a. lõpetas trompeti ja korneti erialal Peterburi konservatooriumi. Autasuks määrati talle kui eeskujulikule ja andekale õpilasele Schuberti-nimeline preemia, hõbedane trompet.
1917.-1924.a. oli ta "Estonia" reatri orkestris. 1919-1924 ja 1929-1943 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud. 1924-1929 oli Viljandi "Ugala" muusikajuht ja Olustvere põllutöökooli koorijuht. 1937.a. avaldas puhkpilliõpiku "Puhkpilliorkester"
Pärast sõja lõppu teda konservatooriumisse tööle ei võetud. Ta hakkas tööle Suure-Jaani Tarbijate Kooperatiivis. Moodustas kooperatiivi 26-liikmelise puhkpilliorkestri, organiseeris veel meeskoori, juhatas "Ilmatari" segakoori ja Lõhavere kutsekooli naiskoori.
Julius Vaks suri 27. jaanuaril 1952.a. Ta on maetud Suure-Jaani kalmistule.

Kunst

Johann Köler sündis 8. märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. 13-aastaselt pidi ta hakkama ise elatist teenima. Oli alul maalri õpipoiss, hiljem sell. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises maalriametit.
1846.a. asus elama Peterburi, astus seal Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a.. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali.
1857.a. tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus maalis ka oma ema ja isa portreed.
Itaalia-perioodil lõi Köler palju romantilisest tundetoonist kantud Itaalia-ainelisi õlimaale ja akvarelle. Asunud 1862.a. Peterburi, külastas ta tihti kodumaad ja kodukohta. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja", Fr.R.Kreutzwaldi portree, suur ajaloolis-romantiline kompositsioon "Ärkamine nõidusunest". Köitvad on Krimmi maastikud.
1867. aastal andis Peterburi Kunstide Akadeemia J.Kölerile professori tiitli.
1860-ndail aastail oli J.Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja, kui need palvekirjade ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid. Köler oli eestikeelse kooli, nn. Aleksandrikooli idee tuline pooldaja, tema abil sai C.R.Jakobson loa hakata välja andma oma võitlevat ajalehte "Sakala". On iseloomulik, et sageli ta lisas oma perekonnanimele üldnime "Wiliandi", signeerides nii mõnigi kord ka oma maale.
Kustnik suri 22. aprillil 1899.a.. Tema põrm toodi Peterburist Suure-Jaani kalmistule. Tema matusepaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas.
1975.a. püstitati Viljandis J.Kölerile mälestussammas ( skulptor E.Viies)
5. juunil 1992 moodustati Johann Köleri fond, et koguda raha ja korrastada J.Köleri sünnikoht ning teised tema elu ja tegevusega seotud paigad.

Paul Kondas sündis 31. märtsil 1900. aastal Uue-Põltsamaa vallas. Ta õppis 1921.-1923.a. Tartu Ülikoolis õigusteadust. Sai 1924.a. Valgas pedagoogikutse ja töötas seejärel 1961. aastani Suure-Jaanis ja Viljandis. Maalima hakkas ta 1920-ndail aastail. Esialgu viljeles akvarelli ja guassi, 1950-ndate aastate teisel poolel ka õlimaali. Tema teosed on humoristlikud ja lüürilised, paljud rahvuslik-mütoloogilistel teemadel. Maailmas hinnatakse teda kui naivisti. Tema looming asub Viljandi Koduloomuuseumis.
P.Kondas suri 7.augustil 1985. aastal Viljandis.